Pole eesmärki, pole motivatsiooni
Juhina olen olnud olukordades, kus mulle öeldakse: “Motiveeri mind.” Noore juhina püüdsin aktiivselt lahendusi leida ja pakkuda, et kindlasti õnnestuda ja ootustele vastata. Tänaseks, kui mul on üle 15 aasta juhtimiskogemust, võin kindlalt väita, et motivatsioon algab igaühel tema enda seest. Siiski on see tihedalt seotud sellega, kas meil on eesmärke või mitte.
Suhtun eesmärkidesse ja elusse üldiselt mõõdukalt. Mulle ei meeldi äärmused ja liigne enesepiitsutamine. Pigem eelistan teadlikku ja mõtestatud, rahulikku, kuid samas kirglikku edasiliikumist. Ma ei ole ka ise ülemäära eesmärgistatud, vaid pigem hästi planeeritud ja organiseeritud. Samas on eesmärkidega üks põnev asi – kui sa need endale kirja paned, hakkad alateadvuses nende suunas liikuma. Ja kui need on saavutatud, siis saad nautida väikeseid või suuri eduelamusi.
Coachingusse tulles määrame esimese asjana koos coachee’ga tema suure või pikaajalise eesmärgi, mille alla hakkame siis alameesmärke kaardistama ning seejärel tegevusplaani paika sättima. Seega on eesmärkide seadmine oluline, sest see on üks peamisi vahendeid, mille abil inimesed saavad oma motivatsiooni juhtida ja suunata.
Eesmärkide seadmine on oluline mitmel põhjusel. Esiteks, see annab inimestele suuna ja fookuse. Ilma konkreetsete eesmärkideta võib inimene tunda end eksinuna ja motiveerimatuna. Uuringud on näidanud, et eesmärkide seadmine suurendab tõenäosust, et inimene pingutab ja töötab eesmärgi nimel.
Locke ja Latham (2002) tõid oma sihipärase eesmärkide teoorias (goal-setting theory) esile, et spetsiifilised ja rasked eesmärgid viivad kõrgema saavutuseni võrreldes üldiste või lihtsate eesmärkidega. Nad rõhutasid, et eesmärkide seadmine suurendab motivatsiooni läbi nelja peamise mehhanismi:
- Suunamine – eesmärgid suunavad tähelepanu ja pingutuse asjakohastele tegevustele.
- Energeetiline efekt – rasked eesmärgid suurendavad pingutust ja pühendumust.
- Püsivus – selged eesmärgid aitavad inimestel püsida oma tegevuste juures pikema aja vältel.
- Strateegiline mõtlemine – eesmärgid stimuleerivad inimest leidma tõhusaid strateegiaid ja meetodeid nende saavutamiseks.
Natuke ka motivatsioonist. On hea teada, et motivatsioon jaguneb sisemiseks ja välimiseks motivatsiooniks. Sisemine motivatsioon tuleneb tegevusest endast ja sellest saadavast rahulolust, samas kui välimine motivatsioon on seotud väliste tasude või survetega. Eesmärkide seadmine võib mõlemat tüüpi motivatsiooni mõjutada.
Ryan ja Deci (2000) iseotsustamise teooria (self-determination theory) rõhutab, et eesmärkide seadmine, mis toetab inimese autonoomiat, pädevust ja seotust, võib suurendada sisemist motivatsiooni. Kui inimesed tunnevad, et nad ise kontrollivad oma eesmärke ja nende saavutamist, suureneb nende sisemine motivatsioon.
Väline motivatsioon võib samuti olla tõhus, eriti kui see on kooskõlas inimese isiklike väärtuste ja eesmärkidega. Bandura (1997) enesetõhususe teooria (self-efficacy theory) osutab, et inimese usk oma võimesse saavutada seatud eesmärke on otseselt seotud motivatsiooni ja pingutusega. Kui inimene usub, et ta suudab eesmärgi saavutada, on ta motiveeritud rohkem pingutama.
Siin on mõned praktilised soovitused, kuidas eesmärke seada:
- Konkreetsete ja mõõdetavate eesmärkide seadmine: Selgete eesmärkide seadmine aitab paremini mõista, mida täpselt tuleb saavutada ja kuidas edusamme mõõta.
- Raskete, kuid realistlike eesmärkide seadmine: Eesmärgid peaksid olema piisavalt väljakutsuvad, et motiveerida, kuid samas realistlikud ja saavutatavad, et vältida frustratsiooni.
- Lühiajaliste ja pikaajaliste eesmärkide kombineerimine: Lühiajalised eesmärgid aitavad hoida motivatsiooni kõrgel ja annavad vahepealseid eduelamusi, samas kui pikaajalised eesmärgid annavad üldise suuna.
- Eesmärkide regulaarne ülevaatamine ja kohandamine: Eesmärkide perioodiline ülevaatamine ja vajadusel kohandamine aitab säilitada motivatsiooni ning tagab, et need on endiselt asjakohased ja realistlikud.
- Tagasiside ja tunnustuse tähtsus: Regulaarne tagasiside ja tunnustus edusammude eest suurendavad motivatsiooni ja annavad võimaluse eesmärkide saavutamise käigus õppida ja areneda.
Eesmärkide seadmine on hädavajalik inimkäitumise ja motivatsiooni juhtimise vahend. Teaduslikud uuringud ja teooriad näitavad, et selged, spetsiifilised ja väljakutsuvad eesmärgid suurendavad motivatsiooni ja parandavad sooritust. Eesmärkide seadmine annab tegevustele suuna, suurendab pingutust ja püsivust ning soodustab strateegilist mõtlemist. Eesmärkide ja motivatsiooni omavaheline seos on keeruline, kuid mõistmine, kuidas neid tõhusalt ühendada, võib oluliselt parandada inimese võimekust saavutada oma isiklikke ja professionaalseid eesmärke.
Kui tunned, et vajad abi nii eesmärkide kui ka motivatsiooni osas, siis võta julgelt ühendust ja leiame koos lahendused, mis sobivad just sulle.