Minult küsitakse üsna sageli: „Kuidas sa kõike jõuad?”
Aus vastus on see, et ega ma ei jõuagi.
See, mis paistab väljapoole, sealhulgas sotsiaalmeediasse, on ainult väike osa minu elust. Sealt ei näe kõiki valikuid, loobumisi ega tegemisi, mis oma aega ootavad.
Küll aga olen ilmselt üsna produktiivne. Hea meelega jagan mõnda oma harjumust, mis aitab mul teha ruumi tööle, perele, liikumisele ja õppimisele.
Minu „salanipid” algavad suuresti läbimõtlemisest ja planeerimisest.
Pühapäeval vaatan uuele nädalale otsa
Minu töönädal algab mõttes juba pühapäeval. Vaatan üle kalendri ja kohtumised ning veendun, et poleks topeltbroneeringuid ja päevad oleksid ajaliselt realistlikud.
Nii saan märgata kitsaskohti enne, kui need kätte jõuavad. Kas ühest kohtumisest teiseni jõudmiseks on piisavalt aega? Kuhu mahuvad treeningud? Kas mõni päev on juba ette liiga tihe?
Planeerimise väärtust toetab ka teadus. 158 uuringut koondanud metaanalüüs leidis, et ajajuhtimine on seotud nii parema soorituse kui ka suurema heaoluga. Seos heaoluga oli isegi tugevam kui sooritusega. Aeon jt, 2021
Pühapäev on minu jaoks sobiv hetk. Sinu jaoks võib see olla hoopis reede pärastlõuna. Oluline on leida aeg, mil oma nädalale tervikuna otsa vaadata.
Treeningud on kalendris
Planeerin treeningud teadlikult ja ma ei ole väga nõus neid liigutama. Kui pean seda tegema, püüan leida uue aja samal päeval.
Praegu on minu miinimumprogramm kaks jõusaalitreeningut ja kaks pilatesetundi nädalas. Nädalavahetusel premeerin ennast liikumisega looduses. Ideaalis on üks neist käikudest jooks või talvel suusatamine.
See on minu praegune rütm. Sinu ellu võib sobida teistsugune koormus ja liikumisviis.
Kavatsusel ja konkreetsel plaanil on vahe. „Tahaksin rohkem liikuda” jätab palju lahtiseks. Kalendrisse pandud aeg ja varuplaan aitavad tegutsemiseni jõuda.
Uuringud näitavad, et tegevuse aja, koha ja viisi eelnev määratlemine ning „kui–siis” plaanid toetavad eesmärkide elluviimist. Näiteks: „Kui kohtumine nihutab treeningu aega, siis lähen samal õhtul hiljem.” Gollwitzer ja Sheeran, 2006
Uni saab samuti oma aja
Jälgin väga teadlikult, mis kell magama lähen, et saaksin vähemalt kaheksa tundi und.
Täis kalendri kõrval on lihtne õhtut järjest pikemaks venitada. Mina püüan oma tegemisi planeerida nii, et une jaoks jääks piisavalt aega.
Kaheksa tundi on minu eesmärk. Unevajadus on individuaalne; Ameerika Unemeditsiini Akadeemia ja Uneuuringute Seltsi konsensussoovitus on, et 18–60-aastased täiskasvanud magaksid regulaarselt vähemalt seitse tundi. Ebapiisav uni on seotud muu hulgas halvema soorituse ja suurema vigade riskiga. Watson jt, 2015
Õhtul ilukirjandus, hommikul erialased raamatud
Kui mul on üks suur sõltuvus, siis on see lugemine. Olen lapsest saadik armastanud ennast raamatuga unne lugeda.
Õhtuti eelistan ilukirjandust. Juhtimisalased raamatud tõmbavad mu aju liialt tööle: tekivad ideed ja seosed ning uinumine muutub raskemaks.
Õhtusele lugemisele leidub ka teaduslikku tuge. Ühes seitsmepäevases juhuslikustatud uuringus teatas enne uinumist raamatut lugenud rühm sagedamini une paranemisest kui võrdlusrühm. Tulemus põhines osalejate enda hinnangul ega näita, et ilukirjandus oleks teistest žanritest parem — see eelistus tuleb minu kogemusest. Finucane jt, 2021
Juhtimis- ja erialaste raamatute jaoks on mul teine aeg. Sõidan tööle umbes 20–30 minutit ning kasutan seda audioraamatute kuulamiseks. Tunnen, et hommikul on mu pea puhanud ja valmis uut vastu võtma.
Nii mahuvad õppimine ja lugemisrõõm minu päeva erinevatesse kohtadesse.
Hommik algab liikumise ja hommikusöögiga
Alustan igat hommikut väikese võimlemisega, et keha ja pea tööle saada.
Telefonis ma voodis ei keri. Ka pärast tõusmist ootan sellega, kuni hommikusöök on tehtud. See on minu teadlik piir ja viis oma hommikut alustada.
Hommikusöök on mu lemmiktoidukord. Mulle meeldib, kui see on ilus ja tasakaalustatud. Ma tõesti naudin seda.
Need harjumused sobivad mulle. Hommikurutiini kujundades tasub märgata, mis aitab just sinul päeva hästi alustada ja millele soovid oma esimesed ärkvelolekuhetked anda.
Lõunasöök on enamasti juba valmis
Viimase aasta jooksul olen loobunud igapäevasest väljas lõunatamisest. Valmistan lõuna eelmisel õhtul ja võtan selle kaasa.
Esiteks soovin teada, mis on minu toidu sees, ja valida ise koostisosad. Teiseks eelistan kasutada lõunapausi treeninguks ning süüa kaasavõetud toitu kontoris. Kolmandaks ei paku igapäevaste lõunapakkumiste hinna ja kvaliteedi suhe mulle alati piisavalt rahulolu.
Pigem valin kord nädalas pikema ja kvaliteetsema lõuna, kus saan nautida kliendi, tiimiliikme või hea sõbra seltskonda.
Suures Prantsusmaa vaatlusuuringus oli söögikordade planeerimine seotud mitmekesisema ja toitumissoovitustele paremini vastava menüüga. See ei tõesta põhjuslikku mõju, kuid annab toidu planeerimise mõttele tuge. Ducrot jt, 2017
Minu jaoks tähendab ettevalmistatud lõuna ka seda, et üks igapäevane valik on juba tehtud.
Kõik õhtud ei pea olema täidetud
Jälgin, et nädala sees ei oleks mul rohkem kui üks või kaks õhtust üritust. Ideaalis üks.
Olen õppinud ütlema ei. Igale poole ei jõua ja ei peagi jõudma.
Vahel tähendab see loobumist ka väga toredast kutsest. Aga iga jah võtab kalendrist aega ning minult energiat. Tahan, et midagi jääks ka koduste õhtute jaoks.
Tööst vaimne eemaldumine on uuringute järgi seotud väiksema kurnatuse, parema une ja suurema heaoluga. Minu piir õhtuste ürituste arvule on üks viis taastumiseks ruumi hoida. Wendsche ja Lohmann-Haislah, 2017
Koju jõudes võtan päeva tempot maha perele õhtusööki valmistades. Mulle tõesti meeldib süüa teha ja ideedest mul puudust ei ole. Eriti naudin hetki, kui külmkapis hakkab toiduaineid väheks jääma: mida neist veel valmistada saaks?
Minu jaoks on see mõnus üleminek tööpäevast kodusesse õhtusse.
Toidukauba tellimisega säästan aega
Igal pühapäeval tellin nädala toidukauba kulleriga koju. Minu kogemuse järgi on see aja- ja rahakotisõbralik.
Ma tunnen ennast: poes haaran hea meelega korvi kõik tooted, millel on silt „uus”. Mulle meeldib proovida! Veebis on lihtsam ostud läbi mõelda ja vajalikuga piirduda.
Aega säästvate teenuste kasutamist on uuritud ka heaolu vaatenurgast. Uuringus „Buying time promotes happiness” oli sellistele teenustele kulutamine seotud suurema eluga rahuloluga. Katseosas tõi aega säästev ost rohkem õnnetunnet kui materiaalne ost. Whillans jt, 2017
Kõigil ei ole samad võimalused. Küll aga saab oma elu vaadates küsida, milliseid korduvaid tegevusi oleks võimalik lihtsustada või kellegagi jagada.
Teadmine vajab rakendamist
Meil võib olla palju teadmisi selle kohta, mis meid aitaks. Kui me neid ei rakenda, ei muutu ka igapäev.
Muutused võivad alguses olla väikesed. Vali üks jõukohane tegevus, millega suudad jätkata ka tihedamal nädalal: pane treening kalendrisse, valmista järgmiseks päevaks lõuna või määra aeg, mil õhtul raamatu avad.
Harjumuste kujunemise uuringus muutus tegevus kordamisega järk-järgult automaatsemaks. Selleks kuluv aeg erines inimeseti ning üks vahelejäänud kord ei rikkunud kujunemist oluliselt. Lally jt, 2010
Seega ei pea üks keeruline päev tähendama, et kõik on luhtunud. Järgmisel võimalusel saad jätkata.
Milline rütm sobib sulle?
Meie kohustused, tervis, võimalused ja tugi on erinevad. Teise inimese nähtav tegusus ei näita kogu tema elu.
Minu jaoks algab palju sellest, et mõtlen läbi, mis on mulle oluline, ja planeerin sellele aega. Ka siis ei jõua ma kõike.
Mille jaoks soovid sina oma ellu rohkem ruumi ja milline üks väike muutus aitaks seda luua?
Kui tunned, et vajad selle läbimõtlemisel abi, olen olemas. Peegeldan rõõmuga sinu seniseid harjumusi ja aitan sul märgata, mis sind toetab ning mida soovid muuta. Juhtimiscoaching’us saame koos uurida, milline rütm sobib sinu elu, eesmärkide ja võimalustega.
Võta julgelt ühendust: helen@helenroonet.ee.
